Soovist trenni teha kujunes sügistalvine jooks-matkade sari

Viiendat hooaega erinevates linnaosades üle Tallinna kogunevad kord kuus pühapäeva hommikul paarsada liikumishuvilist, et koos teha paarikümne kilomeetrine jooks-matk. Jagunetakse nelja erinevasse tempogruppi, et pingutus oleks kõigile mõnus ja jõukohane.

Korraldajad Toomas Ellmann ja Jaana Jõgisuu alustasid pikemate matkadega 2016. aasta sügisel ja esialgu kaasati sõpruskonda. „Tahtsin trenni teha, et ei peaks üksi tegema, siis kutsusin teisi ka,” räägib Enervit Estonia müügijuhina töötav Toomas. Nii tuligi esimene kord kohale 20-30 inimest. Toomas oli jooksjate grupis, kus viis minutit joosti ja viis minutit tehti hoogsama kõnniga, ja Jaana oli kõndijate grupijuht. Rajale sööki-jooki kaasa vedama noored ei hakanud, nii peitsid hommikul varem kraami metsa Rocca Al Mare ja Tabasalu kandis, kus esimesed ühised trennid toimusid. Esimesena jõudsid jooksjad, täitsid oma varusid ja panid asjad uuesti peitu, et hiljem saabuvad kõndijad saaks ka kosutust.
Tasapisi hakkas ka osalejate arv kasvama, sest Enervit Estonia sotsiaalmeedias oli rohkem jälgijaid, kellele selline moodus sügisel ja talvel trenni teha huvi pakkus. „Imestasime esimene kord, kui tuli kohale 70 osalejat, et nii palju inimesi. Samas aga ei osanud oodata, et aasta hiljem on Tabasalu matkal 363 osalejat,” kirjeldab Jaana, kuidas õues liigutamine ajaga kogus populaarsust. Isegi Pärnust ja Tartust on tuldud varase bussiga just selle ürituse pärast kohale. „Küsiti ka, et miks teistes linnades ei tehta seda. Oleme mõelnud sellele, et võiks mujal teha, kui mõtleme välja, kuidas, siis teeme ka,” lubab Toomas, kes varem hoolega jalgpalli tagunud ja viis korda täispika IronMani läbinud.

Rajaläbimine neljas grupis

Huviliste kasvades kutsusid Toomas ja Jaana appi sõpru ja trennikaaslasi grupijuhtideks, sest juba kahekesi haldamine läks keeruliseks ja nüüd ongi noored ise juba n-ö teenindav personal. Nii mitmedki tempot jälgivad ja rada teadvad grupijuhid on varem ise osalejana sportimas käinud, nüüd aga saanud edutatud grupijuhiks.
„Osalejaid on nii palju tulnud, et head asjad hakkavad üle pea kasvama,” selgitab Jaana, kuidas osalejate arvuga kasvanud ka gruppide arv. Nii on kahest grupist saanud neli tempogruppi. Vastavalt siis üks tempokate kõndijate grupp ja kolm jooks-matka gruppi 5+5 süsteemiga aga erinevus on jooksutempos ehk kõige kiiremad jooksevad kilomeetrit ajaga umbes 5:30 minutit, edasi juba 6 ja 7 minutit. „Varasemad hooajad on ikka leebed grupid olnud, aga 5:30 tuli sellest, et mõni grupijuht ei suuda joosta aeglasemalt,” muigab Jaana, kes läbinud kaks korde Otepääl poolpika IronMani, kaks korda Haanja100 Ultra ehk 100 kilomeetrit, lisaks teinud ultrajooksu 56 kilomeetrit ümber Balatoni järve ja neli korda jooksnud maratoni.
Käesoleval hooajal on veel üks matk ees ootamas – märtsis lõpetab hooaja Viimsis Põhjakonna trepist üles ronimine. Toimunud on aga juba neli jooks-matka – novembris oli avaüritus Rocca, detsembris Linnahall, jaanuaris tormi trotsides Tabasalu, veebruaris Vabariigi aastapäevahõnguline matk Laagris. Algus ja lõpp on alati samas kohas, sest nii on lihtsam osalejatele logistiliselt. „Oleme valinud erinevad linnaosad üle Tallinna, kas sellised kohad, kus oleme ise sportinud aga ka avastasime kohti, kus polnud varem käinud. Tahamegi viia inimesi kohtadesse, kuhu nad pole varem sattunud,” põhjendab Jaana radade valikut.

Spontaanne laulmine rajal

Rajad on tähistamata ja see on teadlik otsus, sest tegemist pole võistlusega ja eesmärk on ikka sotsiaalne matk, et saaks inimestega tutvuda ja juttu ajada. Sedasi on ka teekonnal ühiselt lisaks spordile tekkinud spontaanseid vahvaid tegevusi – küll on kord koos lauldud või Lauluväljakul inimestest EV100 kujundit moodustatud.
Kui esimestel kordadel olid kohad uued, siis said korraldajad osalejatelt tagasisidet, et kodu ümbrus aga varem ei teadnudki selliseid radu ja lubati hakata edaspidi ise samadel radadel käima liikumas. Kuna Toomas ja Jaana on vastupidavussporti teinud aastaid, siis on neid kannustanud soov süstida ka teistesse liikumise tuhinat ja nii on ka radade pikkuse valikul lähtunud sellest, et oleks ikka paras pingutus. Nii on kõndijate rajad keskmiselt 18 kilomeetrit ja jooks-matka tegijatel tuleb umbes 25 kilomeetrit läbida.
Samas on Toomas vaevaks võtnud ka radu ise remontida. Nii parandas paar aastat tagasi Lasnamäe paekalda silda, sügisel toestas Rocca Al Mare rajal silda, Tabasalus oli kaks aastat tagasi aga vett nii palju, et suurtest loikudest normaalselt üle saamiseks vedas euroaluseid märjale pinnasele rajaks. Tuleb märkida, et nüüd on samas kohas korralik tee, sest kohalik omavalitsus sai looduses liikujate vihjest aru.
Kui esimesed matkad olid kõigile tasuta, siis aja möödudes hakkasid osalejad ise soovitama, et tuleks ka osalustasu küsida. Nii hakkasid Toomas ja Jaana osalejatel vastu pakkuma sooja spordijooki, küpsiseid ja komme, osalusnumbrit, vähemalt neljal matkal osalejale medalit ning lisaks toetajatelt veel loosiauhinnad. Nii loositakse igal matkal neli pääset Järvejooksude vabalt valitud etapile, esimesel matkal osalejate vahel pani Sportland Eesti loosiauhinnaks jooksujalatsid ning kõigil viiel matkal osaleja vahel läheb loosimisele spordikell Polar Vantage M. „Sel aastal panustame sellele, et inimesed jätkaks trenni tegemist ja liikumist ning hooaeg ei saaks märtsis läbi,” selgitab Jaana.

Miks jooks-matkadel osaletakse?

Umbes neli aastat tagasi leidsin tee jooksu juurde, varem ei olnud sellega väga palju tegelenud. Alustuseks hakkasin kõndimas käima ja lõpuks jäi kõndimine liiga aeglaseks ja pidin jooksma hakkama. Sealt edasi on jooks olnud üks lemmikuid sportimisviise. Jooks-matk sai minu jaoks tuttavaks kolm aastat tagasi, selleks ajaks olin juba aktiivselt jooksmas käinud. Keegi minu tuttavatest jagas kuulutust Facebookis ja see tundus kohe atraktiivne, küll pelgasin alguses distantsi, mis oli märgitud 25-28 km aga otsustasin, et proovin ära. Selge on see, et sellist mitmetunnist pingutust oleks üksinda kaunis igav läbi teha, seega ühine kestvustrenn tundus väga hea plaanina. Esimene kogemus oli väga vahva, super seltskond ja head ja motiveerivad grupijuhid. Samas tundsin, et see võiks midagi enamt olla, mille järel kutsusin kaasa sõbrad. Jooksu tempo oli parajalt mõnus, kolme tunni jooksul sai rahulikult arutada tööasju, puhkuseplaane ja kõike muud. Kunagi ei ole olnud ilm probleemiks, vaid valida tuleb vastav riietus. Üks oluline asi minu meelest on veel see, et jooks-matk teekond on alati erinev ja tutvustab meile linna ja selle ümbruskonda täiesti uue vaatenurga alt. Kõige positiivsem kogu asja juures on muidugi see tunne millega lähed koju pärast mitmetunnist pingutust. Päev on jälle korras ja võib vastu minna algavale nädalale, samas oodates juba järgmist jooks-matk üritust.

 

Marko Makke

Eks ikka seltskonna pärast! Kohtab palju jooksusõpru-tuttavaid, kellega muidu hooaegade vahelisel ajal eriti tihti muidu kokku ei saa. Lisaks pikem 2,5-3-tunnine rahulik trenn saab tehtud. Üksi tehes on nii pikk trenn jube nüri. Koos möödub see aeg pea märkamatult.

 

Lauri Valdmaa

Mind paeluvad jooks-matkade puhul radade valikud, kui palju me läbime, näeme, avastame Tallinna ja selle ümbruses. Vähem tähtsam pole nii professionaalne korraldus, ääretult tore, toetav ja sõbralik seltskond, uued tuttavad, uued rajad, loodus, tohutu kambavaim! Suurepärane viis “laududa põhja” suviste maratonide tarvis. Parim viis!

 

Kristiina Nurk

Osaledes jooks-matk üritusel saan meeldivas seltskonnas nautida piisava väljakutsega rada ja hetke ilma. Peale raja läbimist on hea tõdeda, et ikka jõuan ning sellest tulenevalt positiivne meeleolu. Isegi kõige aeglasemas grupis veedetud aeg pakub piisavalt pingutust ja matka lõppedes ootad uut kohtumist.

 

Kaupo Kõrgesaar

Autor: Tiina Rekand